Meelte kool on Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse (ETNÜ) poolt ellu kutsutud programm, mille eesmärk on laiendada laste maitseid ja julgustada neid rohkem sööma puu- ja köögivilju.
Selle programmi Sapere-nimeline metoodika pärineb Prantsusmaalt, kus õpetatakse lapsi lugu pidama traditsioonilisest Prantsuse köögist, aga mis läbi Põhjamaade on saanud demokraatlikuma suuna edendamaks teadlikult laste toitumisharjumusi tervislikumas suunas.
Meelte kooli pilootprogramm, millega alustasime novembris 2019, sai teoks tänu RIMI Foods AS-ile Pilootprogrammi viisid ETNÜ toitumisnõustajad läbi viies lasteaias: Haapsalu Pääsupesa Lasteaed, Soinaste Laululinnu lasteaed, Tuleviku Lasteaed Laagris, Aruheina lasteaed Peetris ja Väike Päike Viimsis.
Igas Meelte kooli tunnis tutvustati lastele erinevaid toiduained läbi mänguliste tegevuste. Lapsed said ise kõiki toiduaineid, köögivilju, puuvilju ja marju katsuda, nuusutada ning maitsta. Lapsed uurisid ja vaatlesid erinevate toiduainete vormi, värvust, tekstuuri, räägiti nende kasvatamisest või tootmisest ja erinevatest valmistusviisidest ning lapsed võrdlesid maitsekogemusi. Oluline on lapse ainulaadne maitse-eelistus aga ka positiivne kohtumine uue viljaga, mis vajab ka aega sõpruseks arenemiseks.
Pilootprogrammi lõpus viidi läbi tagasiside küsitlus nii programmis osalenud lasteaia õpetajatele kui ka lapsevanematele.
Õpetajate küsitlusest segus, et laste toitumisharjumustes suurenes peamiselt just julgus ja valmidus uusi toite proovida. Ligi 70% vastanutest leidis, et ka nö valivamad sööjad on hakanud julgemini uusi toite proovima. Õpetajad pidasid oluliseks ka seda, et lasteaias pakutav toit võiks sisaldada rohkem puu- ja köögivilju. Samuti arvati, et lastel võiks olla võimalus söögiaegadel endale ise toitu tõsta, näiteks valida bufee-stiilis laualt meelepäraseid köögivilju või teraviljatooteid ning ise endale ka võileiba valmistada. Meelte kooli tundides valmistati koos lastega lihtsamaid toite, nt smuutisid ning tagasiside küsitlusest selgus, et ühe lasteaia menüü täienes ka Meelte kooli retseptidega. Õpetajatele avaldas muljet, et lapsed said Meelte kooli tunnis toidule läheneda mänguliselt ning tutvuda uue toiduga läbi kõigi meelte. Näiteks sidruniga vahvat detektiivimängu mängides saab tuttavaks nii sidruni lõhn kui maitse.
Oluliseks saavutuseks peavad programmi läbiviijad, et peaaegu kõik vastajad pidasid tähtsaks Meelte kooli tundide jätkumist nende rühmas, kas juhendaja, täienduskoolituste või käsiraamatu abil. Kolmveerand vastajatest pidas Meelte kooli väga vajalikuks programmiks.
Lapsevanemate küsitlusest selgus, et just valivamatele sööjatele oli programmil suurem mõju, sest need lapsed küsisid kodus köögi- või puuvilju, mida neile varem polnud pakutud ning julgesid rohkem maitsta neid puu- või köögivilju, mida nad enne võõristasid. Lapsed, kes sõid ka enne meelsasti paljusid erinevaid köögivilju, puuvilju ja marju said siiski samuti uusi teadmisi ja maitseid proovida: näiteks idusid, võrseid, oliive, pestosid, smuutisid, mida võibolla enne polnudki maitsnud. Lapsevanemad tõid küsitluse vastustes välja, et nende meelest sõid lapsed endisest parema meelega erinevaid puuvilju, marju kui ka köögivilju ning ütlesid, et portsjonite arv lapse menüüs kasvas.
Üle poole lapsevanematest vastas, et nende lapsed olid ka kodus küsinud mõnd uut vilja või toitu, näiteks oliive, spinatit, brokolit, kõrvitsaseemneid, kaalikat, mustikaid, paprikat, nui- ja punast kapsast, apelsini, ananassi, peterselli ja idusid ning lehtkapsakrõpse.
Lastevanematelt küsiti ka kuidas on lood kodus harjumusega puu- ja köögivilju vahepaladeks pakkuda ning kas ja kui tihti kaasatakse lapsi toiduvalmistamisse. Lapsevanematest üle poole pakub lapsele igapäevaselt puu- ja köögivilju vahepaladeks ja kaasab lapsi mõned korrad nädalas ka toiduvalmistamisse. Meelte kooli tundide kohta kuulsid vanemad lastelt, et neile meeldis, kui sai ise midagi teha, näiteks lõikuda või riivida. Mitmed lapsevanemad tõid välja, et lastele meeldis just see, et uusi asju sai proovida, aga neid ei sunnitud sööma. Sapere metoodikas ongi põhimõte, mis ütleb, et kõik maitsed ei pea meeldima ja kui laps ei taha, siis ei sunnita teda ka maitsma. Eredamalt jäid meelde erilised maitsed näiteks kohviuba ja tšilli ning erinevad huvitavad katsed ning mängud toiduainetega. Läbiviijatele kõige tähtsam küsimus: „ Kas lastele meeldis?“ sai vanemate suu läbi vastuseks, „Jah, väga meeldis“.