ETNÜ ridadesse kuuluv toitumisnõustaja Revo Türk otsustas vastu võtta põneva väljakutse ja osaleb MasterChef saates! Uurime temalt, kust selline mõte tuli ja kuidas on tunne sellises pingelises olukorras toidu valmistamisega hakkama saada.
Pildil: Revo Türk
Fotograaf: Harry Tiits
Kust sündis idee võtta osa MasterChefi saatest?
Idee minna Masterchef saatesse sai alguse ühest heast sõbrast, kes mind utsitas. Alguses ma polnud selles mõttes kindel, kuid kuna kokkamine on olnud alati minu üks kirgedest, siis mõtlesin, et miks ka mitte. Lähen panen ennast proovile ja vaatan mida saade mulle kaasa tooma hakkab. Samal ajal on mind paelunud alati väljakutsed elus, seega sealt see kõik algas ja saatesse sattusin.
Kas oled endale seoses saates osalemisega ka mingisuguseid eesmärke seadnud?
Pean tõdema, et olin vägagi kindel oma eelvoorus esitletud roaga ja lootsin halli põlle (kohtunikelt 2 jah saamist, mis annab lisa võimaluse ennast järgmises voorus tõestada). Kui tuli valge põll, siis olin korraga finaalis. See esialgne eufooria oli pöörane, õnneks ma olen seda tüüpi, et kui midagi tegema hakkan, siis pühendumisega. Iga saade sai antud endast parim ja kokkuvõttes olen väga rahul. Eesmärk oli arendada oma kokandus oskusi, saada uusi teadmisi ja tutvusi. Toit on mind vägagi paelunud kogu elu ja laias plaanis on minu eesmärk hakata nõustama toitlustusettevõtteid. Kuidas oma menüüsid muuta tasakaalu nii, et kõik toidugrupid oleks esindatud, toidus oleks värve erinevate köögiviljade näol ja roog oleks visuaalselt lummav.
Mis on olnud kõige põnevam osa? Ja mis kõige raskem?
Kõige põnevam osa saates oli enda võimete täielik proovile panek, iga voor oli üllatus, mida tuleb hakata söögiks valmistama. See oli pöörane, kuid samas võimas kogemus. Kõige raskem minu jaoks oli serveerimine, seda nii, et toit juba visuaalselt oleks ilus. Seda oskust sai arendatud hoolega. Kokkamine võõra ja tundmatu toorainega on samuti paras katsumus. Lisaks oli keeruline väga pikad võttepäevad, mis väsitasid vaimu. Aja peale kokkamine, kodus ju me seda ei tee, saates pidi tunniga valmistama roa, mis oleks restorani vääriline. Pöörane ja raske oli, kuid kui juba oled ebamugavas tsoonis, pole muud kui anda endast parim ja nii mõnedki korrad see mul õnnestus. Teha pinge all toitu ja võistelda teiste finalistidega, samal ajal peab toit olema täiuslik ja kohtunikele meeldima, pöörane kas pole? Vägev kogemus.
Kas saates osalemine on nõudnud sinult ka veidi mugavustsoonist välja astumist?
Mugavustsoon üleüldse on üks kahtlane asi minu arvates, siis me nagu liigume autopiloodil ja justkui kõik siin elus oleks prognoositav. Selle saate ülesehitus on selline, et mugavustsoonis sa kaugel ei jõua, sa pead ennast ületama. Ja kui aus olla, siis mugavustsoonist välja toomine ongi
selle saate eesmärk. Kõik need ajagraafikud ja iseenda elu planeerimine samaaegselt ongi kokkuvõttes olnud üks suur mugavustsoonist väljumine.
Kokkuvõttes tahan öelda seda, et tuleb uskuda oma võimetesse, usaldama oma kõhutunnet ja tegutsema vastavalt. Toit, see olgu meie ainsaks ravimiks. Nauding läbi toidu on minu jaoks elu alus ja seda proovin ma oma tegemistes ja toimetustes jagada ka teistele.
Soovime Revole edu ja õnnestumisi!
Eesti Toitumisnõustajate Ühendus
